woensdag 6 juni 2018

ÖKOSÜSTEEMI ÕIGUSED

Ökosüsteemi õigused kesta ei ole seadustega kaitstud. On tekkinud vajadus eraldi formuleerida, miks peaks regioon, kus on toimunud genotsiid olema kaitstud. Miks seal ei tohiks ökotsiidi läbi viia. Miks ei tohiks sealset metsa ökotsiidi tekke ohtu seada.

Miks peaks olema võimalus inimestel võtta sõna ökotsiidi vastu: Kui ütleme, meie normatiivne käitumine võimaldab meil pooldada ja aksepteerida ühtede liikide hävitamist ja teiste kasutamist ärilistel eesmärkidel. Kui liikide hävitamine tuleneb sellest, et keegi kusagil eelistaks just selle metsa palgist maja mitte harilikku tellist. Kui liikide hävitamine toimub kõrgklassi tarbimishuvide rahuldamiseks. 

Kui normatiivne käitumine võimaldab liike hävitada ilma, et selle läbiviijaid vastutusele võetaks. Kui on võimalus kõigile inimese kõrval planeedil maa eksisteerivatele liikidele hinnalipik külge panna ja neid maha müüma hakata, võib tekkida olukord, kus meie suhtumine keskkonda muutub seeläbi pöördumatult. Kohandub kehtestatud seaduste ja tõekspidamistega. Kas te sooviksite selliseks inimeseks muutuda, kelle jaoks kõigel on raha hind ja mid tegutseb põhimõttel: kui on turustatav järelikult peab maha võtma ja maha müüma. 

OLEKS MÕISTETAV KUI RMK VÕTAKS PALGID KLOOGA METSAST, ET EHITADA SIINSETELE PALJULAPSELISTELE PEREDELE ILUSAD RUUMIKAD KODUD.
Aga nii see ei ole. Asi pole mitte selles, et antud majanduslik argumenteeritus võimaldab edukalt hävitada looduslikke eluslooduse kasvualasid ja asendada nad kunstlikega.


SELLINE ÄRITEGEVUS SÜVENDAB VASTUTUSTUNDETUST TEISTE MAAKERA PIIRKONDADE SUHTES. SÜVENDAB PROTEKTSIONISMI JA IGNORANTSUST.
Asi on selles, et kolonialism, selle traditsiooniline mudel ei ole ennast maailmas õigustanud. Keeldudes ökotsiidist ja vaadates kriitilise pilguga kolonialismi praegustele toimemehhanismidele võiks olla inimestel võimalus selle vastu välja astuda. 


SELLINE ÄRITEGEVUS SÜVENDAB KA VASTUTUSTUNDETUST INIMESTE SUHTES.
Kesk-Eurooplane, kes Klooga raiutud metsa lõpuks tarbima hakkab, ei pea muretsema, mis hinnaga teine inimene on pidanud tööd tegema, et see palk temani jõuaks. Kus see on kasvanud ja milline on mets peale puu mahavõtist. Teda ei huvita, kas selle luksuskauba metsast välja toonud metsatööliste pered üldse söönuks on saanud sellest tööst. (Eestis on nimelt toidud kallimad kui Kesk-Euroopas, kuhu raiutav palk viiakse. Aga palgad kordades madalamad. Kuidas on lood tööõigusega? Kas Skandinaavlane küsib, kas tööline, kes palgi  maha võttis, sai tasud ka ületundide eest. Või tervisekompensatsioone niisketes tingimustes töötamise eest.) OMAL MOEL ON PALKIDE ÄRARAIUJAD SAMA EKSPLUATEERITUD KUI SELLE METSA LOOMAD-LINNUD-TAIMED, KUS NAD TÖÖTAVAD. NENDE ÕIGUSTE KAITSE EI KUULU TULUTOOVATE TEGEVUSTE HULKA JA SEETÕTTU ASET EI LEIA. 

Eestis ja Klooga metsas raiuma hakkavate harvesteride Ponsse, Komatsu ja John Deere töösturid ei võta vastutust loodud masinate tehtud kahjude eest. Nad ei tule Kloogale mustikat või mändi istutama. Või nende masinate kasutammisega tekkinud kõrvalmõjude eest. (Nagu ka tubakatootjad pakuvad nad toodet aga kopsuvähk on sigarettide ostnu probleem ja tekitatud kahjude eest vastutust ei võeta.)


Ehk esindab Klooga äraraiutud metsa hilisem tarbija kedagi, kes juba eos ebasümpaatne tundub. Kellel puudub igasugune side selle paikkonna, ajaloo või loodusega. Kes pole mitte kunagi vaevaks võtnud uurida, kust tulevad need soodsad materjalid. Kes pole kunagi vaevaks võtnud toita kitse. Ei Kloogal ega kunagi mujal. Kui Skandinaavlane seda palki soovib, võiks ta siia kõigepealt ise reisida ja tutvuda palgina sellel ajal, kui ta siin, Klooga metsas kasvab.

Või miks peaks olema loodud riiklike ja rahvusvahelisi rahastusi, et seesuguse puidu raiumine ja selle sihtgrupini toomine kestaks? Samal ajal kui maailmas on kliimakriis, sõjapõgenike kriis, nälg. Need kes soovivad kasutada puitu võiksid osta maa, panna sellele kasvama puud. Raiuda need ja teha saadud palgiga mida soovivad. Hiljem võib uue istutada ja oodata, kuidas see tagasi kasvab. Kui kasvab, majandagu uuesti. Nii saab kohe mitu grillmaja ehitada. Endale aga ka tema äripartneritest sõpradele. On arusaamatu, et hetkel toimub see riigimetsas mis nagu peaks olema riigi omand ehk kõigile mitte arvestama vaid paari ettevõtja erahuve.

Võtta ära Klooga liigirikkal metsal ära puud ja selle puu saamiseks kahjustada kohalikku ökosüsteemi ei ole õigustatud. Oleme tänulikud algkirjadena kogutud toetuse eest.



Hea tavana toetame aegajalt maailmas toimuvaid algkirjakogumisi sealsete keskonnade kahjustamiste peatamise toetuseks. Laseme ka neil Klooga metsa raie lõpetamise toetuseks nüüd algkirja anda:
https://secure.avaaz.org/en/petition/Forest_Managment_Centre_of_Estonia_wwwrmkee_Save_Klooga_Forest/



RMK infotunnil tehtud videod

RAIELANK LOOB KA LOODULIKU MITMEKESISUST.
https://www.youtube.com/watch?v=_oCeXXhFu4Y&t=1s

700 TIHU, 60 AUTOKOORMAT
https://www.youtube.com/watch?v=_oCeXXhFu4Y&t=1s

1 VAHETUSES 1 AUTO VEAB VÄLJA 8st 10-ni. Sama alltöövõtja juba 5 aastat.
https://www.youtube.com/watch?v=4jALv6NoEqU

KUST LÄHEB METSAEVEOTEE
https://www.youtube.com/watch?v=HF_l3X442ek&t=3s

MINGIT MUSTIKAT SEAL EI OLE
https://www.youtube.com/watch?v=hGayr-mJqrI&t=1s

KUI SOOVITE, SIIS ÖÖSITI EI VEA PUITU
https://www.youtube.com/watch?v=4O4gOMMMv4I&t=3s

VIIE AASTA RAIE TEEME KORRAGA ÄRA
Ta ütleb, et iga viie aasta tagant uueneb mets. Ehk Klooga metsa tullakse järgmine kord raiuma 5 aasta pärast ja on eeldatud, et 5 aasta pärast on antud raielank uuenenud. Sinna on kasvanud puud. 
https://www.youtube.com/watch?v=bisaGXH6W5s

Üks küsimus, ütleme, seekord sõidetakse sisse uued roomikuteed raiumiseks. Ütleme, et roomikuteed taastuvad 5 aastaga. Muutuvad siledaks haljendavaks metsaks. Kas 5 aasta pärast sõidavad uued roomikud sisse, et teha uued jäljed või ka siis sõidetakse uued roomikujäljed sisse? Mis on praktika teistes Eesti metsades? Kas võib eeldada, et kui Klooga metsas on ikkagi lõpuks kogu RMK ala plaanis raiuda millalgi, siis nende raiealade ringis tulevad alati roomikutealad mis osaliselt kattuvad eelmiste raiutud alade omadega?

HARULDASTE LIIKIDE JA KOHTADEGA ARVESTATAKSE. NENDE JUURES ON RAIE KEELD. https://www.youtube.com/watch?v=KhmBtNrT-Os&t=7s 7

SÕIDAME MÖÖDA KOOSOLEKUPAIKA, KLOOGA RANNA KÄBIMETSA TEE TÄNAVAD. RMK ON LUBANUD, ET JÄTAB TEE ÄÄRDE 2 MEETRISE SIILU PUITU, ET KENA OLEKS JA VARJU PAKUKS. https://www.youtube.com/watch?v=VsLFXRxbb2I&t=15s


RMK lageraie läbiviivate masinate pildid

Need on siis harvesterid, mis Klooga metsa keskele sõidavad, et 18.7 hektarit raiuda. Infotunnil roomikujälgede korrastamist, kompenseerimist kusagil kirjas pole.  Roomikujälgede läbitud ruutmeetrite umbkaudne hulk metsa kohta ei ole teada. Kui on vaja manööverdada, on vaja manööverdada loomulikult.













woensdag 30 mei 2018

Klooga metsa lageraie vastu vol.2 Avalik kiri Keskkonnainspetsioonile

Soovin teatada, et RMK on võtnud vastu otsuse viia Klooga piirkonnas läbi lageraie. Raieküpses ja kasvavas metsas.

Suurel hulgal. 10% Lääne-Harju maakonna raieküpsest ja kasvavast metsast. Tegi on raiega, mis viiakse läbi harvesteridega. Me oleme mures, kardame, et harvesteridega lageraie kahjustab kohalikku ökosüsteemi ja aeglase kasvuga männi asendusistutuse kvaliteet ja kiirus enne talve on küsitav. Ehk me kardame metsa hävingut.

Samuti muretseme, et raie kahjustab Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil. Nimelt kogunevad selles metsas juudid ja teised holokausti vastased kogu maailmast, igaaastaselt.

Raie alguseks seatud september. Samas metsas tapeti 2 mm ajal 1944 Klooga Surmalaagris ca. 2000 juuti. Nad grilliti peale tapmist ka ära. 16 septmebr, täpselt raie alguse ajal tuleb Kloogale, samasse metsa nende selles metsas hukkunute omakesed igaastaselt oma lahkunuid mälestama. Vastav uurimus lingis.

Selle raie vastu on loomisel ühing "Klooga Metsa Toetuseks".
Arvestuslikult toetajaskonnaks ca. 1000 inimest, kes on antud metsas kunagi marjal-seenel käinud. Kohalikud ja rahvusvahelised loodussõprade ühingud. Eesti Juudi Kogukond ja need 5 põlvkonda, kes metsas käinud oma lahkunuid mälestamas. Inglise keelse nime all on mets tuntud kui Klooga Concentrationkamp ja on googli andmeteil üks enimkülastatud infoleht, 100- 1000 lugejaga päevas.

Me soovime vaidlustada selle RMK lageraie otsuse Klooga piirkonnas, ühing on asutamisel, nimega Klooga Metsa Toetuseks.
Sellel on vastav feisbooki leht ja tulemas blogi: http://kloogametsalageraievastu.blogspot.com
https://www.facebook.com/groups/572480986485021/

Põhjused miks soovime antud lageraie vaidlustada:
Minna suurte roomikutega paikkonda 10,9 ja enam ej jäta ökosüsteemist palju järgi. Asemele männi istutamine, mis Jüri Kuzmin, L-H metsaülem lubab, roomikutest tallatud aladele ei ole realistlik ja mänd kasvab väga aeglaselt. Ca. 30 aastat võtab männil, et kasvada 2 meetriseks. Ehk kogu taim ja loom ja linnustik peab seni leppima 10cm-2m pikkuste männivõsukestega. See kahjustab ökosüsteemi lähtuvalt Pariisi Leppest, mille 195 riigi hulgas ka Eesti on algkirjastanud. (Measurments against deforestation and climate change.) https://unfccc.int/resource/docs/2015/cop21/eng/l09r01.pdf

3. Kohaliku elanikkonna jaoks on mets otsene side loodusega. See on mustika, pohla ja seenerikas. Peale lageraie roomikuid ei jää sellest palju järele.

Oleksin tänulik kui kuuleksime, kui antud lageraie kohta saada rohkem infot nagu raieloa number või mingi arguenteeritum põhjendus, miks see ala on vaja puudest vabastada.

Elisabeth Salmin
asutatava ühingu "Klooga Metsa Toetuseks" liige,
mtü Graafilise Loojutustamise Seltsi kordinaator
6722373