woensdag 6 juni 2018

ÖKOSÜSTEEMI ÕIGUSED

Ökosüsteemi õigused kesta ei ole seadustega kaitstud. On tekkinud vajadus eraldi formuleerida, miks peaks regioon, kus on toimunud genotsiid olema kaitstud. Miks seal ei tohiks ökotsiidi läbi viia. Miks ei tohiks sealset metsa ökotsiidi tekke ohtu seada.

Miks peaks olema võimalus inimestel võtta sõna ökotsiidi vastu: Kui ütleme, meie normatiivne käitumine võimaldab meil pooldada ja aksepteerida ühtede liikide hävitamist ja teiste kasutamist ärilistel eesmärkidel. Kui liikide hävitamine tuleneb sellest, et keegi kusagil eelistaks just selle metsa palgist maja mitte harilikku tellist. Kui liikide hävitamine toimub kõrgklassi tarbimishuvide rahuldamiseks. 

Kui normatiivne käitumine võimaldab liike hävitada ilma, et selle läbiviijaid vastutusele võetaks. Kui on võimalus kõigile inimese kõrval planeedil maa eksisteerivatele liikidele hinnalipik külge panna ja neid maha müüma hakata, võib tekkida olukord, kus meie suhtumine keskkonda muutub seeläbi pöördumatult. Kohandub kehtestatud seaduste ja tõekspidamistega. Kas te sooviksite selliseks inimeseks muutuda, kelle jaoks kõigel on raha hind ja mid tegutseb põhimõttel: kui on turustatav järelikult peab maha võtma ja maha müüma. 

OLEKS MÕISTETAV KUI RMK VÕTAKS PALGID KLOOGA METSAST, ET EHITADA SIINSETELE PALJULAPSELISTELE PEREDELE ILUSAD RUUMIKAD KODUD.
Aga nii see ei ole. Asi pole mitte selles, et antud majanduslik argumenteeritus võimaldab edukalt hävitada looduslikke eluslooduse kasvualasid ja asendada nad kunstlikega.


SELLINE ÄRITEGEVUS SÜVENDAB VASTUTUSTUNDETUST TEISTE MAAKERA PIIRKONDADE SUHTES. SÜVENDAB PROTEKTSIONISMI JA IGNORANTSUST.
Asi on selles, et kolonialism, selle traditsiooniline mudel ei ole ennast maailmas õigustanud. Keeldudes ökotsiidist ja vaadates kriitilise pilguga kolonialismi praegustele toimemehhanismidele võiks olla inimestel võimalus selle vastu välja astuda. 


SELLINE ÄRITEGEVUS SÜVENDAB KA VASTUTUSTUNDETUST INIMESTE SUHTES.
Kesk-Eurooplane, kes Klooga raiutud metsa lõpuks tarbima hakkab, ei pea muretsema, mis hinnaga teine inimene on pidanud tööd tegema, et see palk temani jõuaks. Kus see on kasvanud ja milline on mets peale puu mahavõtist. Teda ei huvita, kas selle luksuskauba metsast välja toonud metsatööliste pered üldse söönuks on saanud sellest tööst. (Eestis on nimelt toidud kallimad kui Kesk-Euroopas, kuhu raiutav palk viiakse. Aga palgad kordades madalamad. Kuidas on lood tööõigusega? Kas Skandinaavlane küsib, kas tööline, kes palgi  maha võttis, sai tasud ka ületundide eest. Või tervisekompensatsioone niisketes tingimustes töötamise eest.) OMAL MOEL ON PALKIDE ÄRARAIUJAD SAMA EKSPLUATEERITUD KUI SELLE METSA LOOMAD-LINNUD-TAIMED, KUS NAD TÖÖTAVAD. NENDE ÕIGUSTE KAITSE EI KUULU TULUTOOVATE TEGEVUSTE HULKA JA SEETÕTTU ASET EI LEIA. 

Eestis ja Klooga metsas raiuma hakkavate harvesteride Ponsse, Komatsu ja John Deere töösturid ei võta vastutust loodud masinate tehtud kahjude eest. Nad ei tule Kloogale mustikat või mändi istutama. Või nende masinate kasutammisega tekkinud kõrvalmõjude eest. (Nagu ka tubakatootjad pakuvad nad toodet aga kopsuvähk on sigarettide ostnu probleem ja tekitatud kahjude eest vastutust ei võeta.)


Ehk esindab Klooga äraraiutud metsa hilisem tarbija kedagi, kes juba eos ebasümpaatne tundub. Kellel puudub igasugune side selle paikkonna, ajaloo või loodusega. Kes pole mitte kunagi vaevaks võtnud uurida, kust tulevad need soodsad materjalid. Kes pole kunagi vaevaks võtnud toita kitse. Ei Kloogal ega kunagi mujal. Kui Skandinaavlane seda palki soovib, võiks ta siia kõigepealt ise reisida ja tutvuda palgina sellel ajal, kui ta siin, Klooga metsas kasvab.

Või miks peaks olema loodud riiklike ja rahvusvahelisi rahastusi, et seesuguse puidu raiumine ja selle sihtgrupini toomine kestaks? Samal ajal kui maailmas on kliimakriis, sõjapõgenike kriis, nälg. Need kes soovivad kasutada puitu võiksid osta maa, panna sellele kasvama puud. Raiuda need ja teha saadud palgiga mida soovivad. Hiljem võib uue istutada ja oodata, kuidas see tagasi kasvab. Kui kasvab, majandagu uuesti. Nii saab kohe mitu grillmaja ehitada. Endale aga ka tema äripartneritest sõpradele. On arusaamatu, et hetkel toimub see riigimetsas mis nagu peaks olema riigi omand ehk kõigile mitte arvestama vaid paari ettevõtja erahuve.

Võtta ära Klooga liigirikkal metsal ära puud ja selle puu saamiseks kahjustada kohalikku ökosüsteemi ei ole õigustatud. Oleme tänulikud algkirjadena kogutud toetuse eest.



Hea tavana toetame aegajalt maailmas toimuvaid algkirjakogumisi sealsete keskonnade kahjustamiste peatamise toetuseks. Laseme ka neil Klooga metsa raie lõpetamise toetuseks nüüd algkirja anda:
https://secure.avaaz.org/en/petition/Forest_Managment_Centre_of_Estonia_wwwrmkee_Save_Klooga_Forest/



Geen opmerkingen:

Een reactie posten